29. novembril kell 12.15 kaitseb Bilal Gul geoloogia erialal doktoritööd „Palaeotemperature reconstruction based on oxygen stable isotopic trends from the Ordovician-Silurian brachiopods of Baltoscandia“ („Paleotemperatuuri rekonstrueerimine Baltoskandia Ordoviitsiumi ja Siluri käsijalgsete kojamaterjali stabiilsete hapnikuisotoopide põhjal“).
Juhendajad:
professor Tõnu Meidla, Tartu Ülikool
professor Leho Ainsaar, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Oliver Lehnert, Friedrich-Alexander-Universität Erlangen-Nürnberg (Saksamaa)
Kokkuvõte
Vanaaegkonna kliimamuutused on viimasel kahel aastakümnel olnud teadusuuringute teravdatud tähelepanu all. Baltoskandiat peetakse selliste uuringute jaoks ideaalseks piirkonnaks, kus selleaegsed settekivimid on vaid väheste settimisjärgsete muutustega. Väitekiri keskendub minevikus aset leidnud keskkonna- ja kliimamuutuste uurimisele Baltoskandia paleobasseinis, kasutades Ordoviitsiumi ja Siluri käsijalgsete kojamaterjali stabiilsete hapnikuisotoopide suhet, mis võimaldab interpreteerida paleotemperatuuri trende uuritavas piirkonnas. Vaatamata absoluutse temperatuuri hinnangute võimalikele ebatäpsustele näitavad tulemused, et käsijalgsete kojamaterjali isotoopkoosseis on üldjoontes kasutatav kliimamuutuste interpreteerimisel. Uuring tuvastas, et Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu olulisemad stabiilse süsiniku suhtarvu (δ¹³C) kõvera globaalse levikuga ekskursioonid, sealhulgas Kesk-Darriwili isotoopekskursioon (MDICE), Hirnanti isotoopekskursioon (HICE) ja Irevikeni sündmus, kajastuvad ka käsijalgsete kojamaterjali koostise muutustes. Biokaltsiidi hapnikuisotoopide suhte muutused kajastavad üldist jahenemistrendi Vara-Ordoviitsiumi lõpust ja läbi Kesk-Ordoviitsiumi, kusjuures ookeanivee pinnalähedane temperatuur langes ligikaudu 8 °C võrra. See jahtumine peegeldas tõenäoliselt pigem globaalseid kliimatrende kui kohalikke keskkonnamuutusi. Pärast suhteliselt sooja perioodi Katy eal leidis Hirnanti jäätumise tõttu aset märkimisväärne globaalne jahenemine, millele järgnes taas soojenemine Siluri ajastu algul. Tulemused näitavad, et vaatamata Baltica mandri laamtektoonilisele triivile troopiliste laiuskraadide suunas kontrollis merekeskkonnas aset leidnud regionaalseid muutusi peamiselt globaalne temperatuurilangus. Baltoskandia käsijalgsete δ¹⁸O muutuste alusel tehtud järeldused on heas kooskõlas teiste kontinentide andmetega ja käsijalgsetes salvestunud keskkonnaindikaatoreid saab seega pidada Vanaaegkonna paleokliima uurimisel usaldusväärse info allikaiks.